Rahvaarv: 7 576 800 inimest

Pindala: 111 003 km²

Pealinn: Sofia

Geograafia: Bulgaaria asub Balkani poolsaarel. Põhjas on Bulgaarial ühine piir Rumeeniaga, läänes Serbia, Tšernogooria ja Makedooniaga, lõunas – Türgi ja Kreekaga ning idas uhub Bulgaaria randa Must meri. Suurimad linnad on: Plovdiv (479 tuh.), Varna (450 tuh.), Burgas (250 tuh.), Ruse (190 tuh.)

Kliima: Bulgaaria kliima on valdavalt kontinentaalne. Üldiselt on siin jahedam kui mujal Euroopas samal laiuskraadil. Sofia aasta keskmine t° on jaanuaris 4-2°C ja juulis 16-27°C. Varna keskmine t° jaanuaris on 1-6°C ja juulis 19-30°C

Usk: Valitsevaks usundiks on Bulgaarias õigeusk. Bulgaaria kiriku eesotsas on patriarh, kes koos metropoliitidest koosneva Sinodiga moodustab kiriku kõrgema juhtkonna.

Keel: Riigikeeleks on vene keelele lähedane bulgaaria keel. Kuurortide, hotellide ja restoranide teenindav personal oskab reeglina vene, inglise, saksa ja prantsuse keelt.

Köök:

Rahvatoit, mida peaks kindlasti maitsma:

*Šopskij” salat (tomatid, kurgid, brõnsa (bulgaaria juust, mida valmistatakse lamba või lehma piimast), petersell, oliivid;

Giuveč (lihatoit juurviljade, kartuli ning rjaženka-hapupiimaga;

Kebab (eri lihasordid juurviljadega);

Kiufteta (praetud lihakotletid);

Miš maš (munad tomatite, pipra ja brõnsaga);

Musaka (jahvatatud liha kartuli, munade ja baklažaanidega);

Sarmi (liha- või riisirullid kapsa- või viinamarjalehtedes);

Tarator (külm hapupiimasupp kurkide, või ja maitseainetega);

Imambajaldy (baklažaanid erinevate juurviljade ja lihaga);

Lambajuust ja kollane juust, mida serveeritakse küpsetatult ja paneerituna;

Kaškava (kollane brõnsa);

Banica (taigen brõnsa ja lihaga);

Кrem caramel (piima- ja munakreem).

Bulgaaria joogid:

Vein.  Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid, mis on säilinud tänapäevani. Juba 8000 aastat tagasi valmistasid Bulgaaria elanikud veini ja kõikidel pidudel näitavad bulgaarlased ülesse suurt austust veini vastu.
Kuid kõige erilisem päev bulgaarlastele on 14. veebruar - juba muistsest ajast saadik tähistatakse sellel päeval viinamarjakasvataja ja veinimeistri päeva – „Trifon Zarezan”.
Kõige tuntumad on veinid, mida valmistatakse kohalikest viinamarjasortidest: Mavud, Pamid, Dimiat, Muskat, Melnik, Evsinograd. Euroopa sortidest valmistatakse Merlot, Cabernet, Traminer, Rkatsiteli jpt;

Rakia. Bulgaarias võib maitsta ka erilisi rakia sorte – puuviljarakiat, grapirakiat ja ouzut;

Mastikа (aniisiviin). Magusamaitseline aniisilõhnaga viin.